Kuues projektinädal Vahtraninade rühmas (20.märts - 26.märts)

 Ongi käes juba kuues Maasikasõprade projektinädal ning kätte on jõudnud ka kauaoodatud kevad. Kui eelmine nädal saime rõõmustada esimese punga üle, siis käesolev nädal algas meil suure üllatusega - nimelt esmaspäeval lasteaeda jõudes avastasime, et meie Punasüdamel (punane maasikataim) on avanenud esimene õis - juhhuuu! 

Esimene õis. 

Punasüdamel on juba lisaks ühele avanenud õiele ka seitse õienupukest selle nädalaga tekkinud.

Lepatriinu külastas taas meie maasikataimi, seekord siis kaheaastane lepatriinu:

Lepatriinu Punasüdame lehtedel.

Käesoleva nädala nipp on: Tee üks heategu! Siis tunned, kui vajalik Sa maailmale tegelikult oled!

Arutlesime lastega, mis võiks olla üks heategu? Alguses arvasid lapsed, et see, kui laps kellelegi haiget ei tee ning käitub hästi. Seejärel sai lastele selgitatud, et heategu on pigem ikkagi see, kui Sa teed kellelgi midagi head või aitad kedagi, ilma, et Sa ootaksid temalt midagi vastu (loomulikult sõna "aitäh" võib ikka vastu oodata). Näiteks riietumisel sõbrale abiks olemine, kellegi aitamine ükskõik milles jne. Seejärel oskasid juba lapsed tuua ka seoseid enda igapäevategevustest - aitasin sõbral nööbid lahti, tõin sõbrale nutupaberit, aitasin õpetajal hommikuringi asju tuua jne. Teine nipi pool oli veidi keerulisem aru saada, kuid lastele sai öeldud nii, et iga abistamine ja heategu pakub ka heategijale rõõmu ning head tunnet ning see panebki tundma, et Sa oled maailmale väga vajalik.

Kuuenda nädala viktoriiniküsimus oli: Millist haruldast ja samas väga vajalikku elementi saab inimene metsmaasikatest?

Vastusevariandid: kulda, hõbedat, joodi, titaani.

Arutlesime lastega nimetatud vastuste teemal. Lastele olid tuttavamad ja rohkem kuuldud kuld ja hõbe, seega pakuti tüdrukute poolt vastuseks just neid variante. Poistele avaldas enam muljet titaan, mis põhjusel selline vastus neile sümpatiseeris selgus üsna pea. Nimelt on nad titaani nimetust kuulnud multikast. Kõik lapsed said oma arvamuse välja öelda, kuid lapsed olid nõus õpetaja pakkumisega, et kontrollime siiski vastuse üle. Võtsime appi interneti ning selgus, et haruldane ja vajalik element, mida metsmaasikas sisaldab on hoopis jood. Lapsed olid natuke pettunud, kuid veelgi rohkem üllatunud - taas üks uus teadmine maasikate kohta. Väga vahva! Ootame põnevusega juba järgmise nädala küsimust ning nippi, mille üle arutleda. 

Nagu eelnevalt selgus on Vahtraninade kuumaasikatel õisi ja pungakesi juba üksjagu olemas ning ka juurde tulemas. Sel nädalal võtsime käsile tolmeldamise. Eelnevalt sai lastele seletatud, et tavaliselt teevad looduses tolmeldaja töö ära erinevad putukad või ka tuul ning tolmeldamine on vajalik rikkalikuma saagi saamiseks. Kuid kuna meie taimed on hetkel veel täitsa tubased peavad Vahtraninad ise olema usinad tolmeldajad. Tolmeldamiseks tegime ühiselt ühe sulgedest ja söögipulgast harjakese. Hari sai kaunis värviline ning kõik lapsed olid hakkamist täis. Tolmeldamiseks valisime Punasüdame ehk punase kuumaasika ja tähtis töö sai laste poolt tehtud.

Usinad tolmeldajad.

Seejärel taimedele juua ning taas aknalauale päikest ootama. Paraku on päikest seni olnud väga vähe, kuid loodame, et saabunud kevad toob ka päikese pilve tagant välja meie kuumaasikaid soojendama. 

Karastavat vett kuumaasikatele.

Nädala lõpu poole tundus, et tolmendamisest oli ka kasu, sest meie Punasüdamel on juba kaks õit avanenud.

Ootame juba põnevusega, mis meid esmaspäeval ees ootab - ehk on Päikesele ka mõni õienupuke tekkinud :)

Uute kirjutamisteni,

Vahtraninad

Viies projektinädal Vahtraninade rühmas (13. märts - 19. märts)

Käes on viies projektinädal (13. märts - 19. märts).

Selle nädala oleme pühendanud emakeelepäevale, see aga ei tähenda seda, et me ei tegeleks kuumaasikatega. Ikka tegeleme. 

Kuna eelmisel nädalal suutsime võitu saada maasikataimi ohustanud lehetäidest siis on luubid meie rühmas aukohal. Mitu korda päevas soovivad lapsed uurida ega pole taimedele tulnud uusi putukaid. Otsitakse juba tuttavaid lehetäisid kuid tuntakse huvi iga väiksema täpikese kohta mida lapsed lehtedel märkavad. Siiani ei ole ohtu märgata. Jälgimine jätkub. 

Vahtraninade suureks rõõmuks märkasime maasikataimede lehtede vahel väikest "tupsukest", mis tundub meenutavat õiepunga. Hetkel on tegemist imeväikese lootusega ning jälgime päev-päevalt mis "tupsukesest" moodustub. Teisipäeval tundus, et tegemist on õiepungaga, nädala lõpuks saame ehk juba kindlad olla. Paar päeva ootamist ning oleme kindlad, et tegemist on õiepungakesega. Esimese õiepunga kasvatas endale meie Punasüda. Väga tore! Oleme põnevil ning ootame järgmiseid õienupukesi, küll jõuab ka Süda järele. 

Esimene õiepung (14.märts)

Siiani olid Vahtraninade kuumaasikad ilma nimedeta, lapsed nimetasid neid punaseks ja kollaseks kuumaasikaks. Emakeelepäevaga seoses arutlesime lastega erinevate eestikeelsete sõnade üle, kuulasime sõnade kõla  ning lapsed arvasid, et kõik väljapakutud sõnad kõlavad väga emakeelselt.  Ühiselt jõudsime otsusele, et nimede panekuga ei saa enam venitada ning millal on seda parem teha kui mitte Emakeelepäeval. Niiöelda kandikule jäi neli nime ning hääletuse tulemusena on meie kuumaasikatel kaunid ja hästi kõlavad nimed - punane kuumaasikas on tänasest Punasüda ning kollane kuumaasikas sai nimeks Päike. Süda ning Päike olid ka enam pakutud kõige kaunimad emakeelsed sõnad, Vahtraninade arvates. Kõik lapsed ja ka õpetajad jäid nimedega väga rahule. Lapsed arvasid, et nimed meeldivad ka kuumaasikatele endile. 

Seejärel võtsid lapsed kätte käärid, liimi ja värvipliiatsid ning kuumaasikad said kaunid sildid külge. 

Kaunid nimed Punasüda ja Päike

Rõõmsad Vahtraninad kuumaasikaid imetlemas

Selle nädala nipp: Pane tähele endast väiksemaid! Igas väikeses on peidus midagi suurt. Nipi võtsime arutlusele nädala keskpaigas ehk kolmapäeval. Lapsed seostasid nippi eelkõige lasteaiakaaslastega, sest on ju ka lasteaias väiksemaid ja suuremaid lapsi ning väiksematele on tore abiks olla ning neid aidata - ehk pane tähele ja märka väiksemaid. Igas väikeses on peidus midagi suurt - igast lapsest kasvab kord suur laps, see oli üks arutluse suund ja teine vahva arutluse tulemus tuli ühe tüdruku suust, kes tõi teemasse meie rühma aknal kasvavad kuumaasikad. Alguses on taimed väikesed, aga kasvavad järjest suuremaks ning saame palju kuumaasikaid nii, et jätkub kõigile. Ja  meie kuumaasikate "tupsuke" on samuti hetkel nii väike kuid temast kasvab ehk ka midagi suurt ehk maasikavili. Nädalanipp sobis hästi meie kuumaasika arengujärguga. Väga vahva! 

Samal päeval vastasime ära ka nädala küsimuse. Küsimus seekord selline: Kuidas nimetakse maasika vilja ehk marja teisiti?

Küsimusele leidsime ka seekord 100% protsenti õige vastuse. Lastele oli nuputamine huvitav ning osati nuputada igale vastusele põhjendus miks just see vastus oleks sobiv. Võtsime appi interneti ning vastuseks sobis vaid üks variantidest. Maasika vilja ehk marja nimetatakse koguviljaks. 

Kogu nädala jooksul jätkus maasikate eest hoolitsemine - katsusime mulda, millal taimed juua vajavad ning ka päikesesoojust ja -valgust said taimed nädala jooksul juba rohkem kuna ilm oli päikselisem ja valgem. Jätkus luupidega kahjurite otsimine, õnneks siiski tulutult. 

Selliselt möödus Vahtraninade viies projektinädal. Seekord oli tegemist rahuliku nädalaga, mis tõi kaasa esimese õienupukese ning ega marjadki enam kaugel ole. Järgmisel nädalal ootavad uued tegemised ja ettevõtmised. 

Uute kohtumisteni,

Vahtraninad .

Neljas projektinädal Vahtraninade rühmas (06.märts - 12. märts)

Käes on uus projektinädal ehk seekord juba neljas (6. märts -12. märts).

Kuna eelmisel nädalal sai väga aktiivselt tegeletud nii maasikate kui maasikaprojektiga mõtlesime, et sel nädalal lubame maasikataimedel kasvada omas tempos.

Iga päev rõõmustasid lapsed uute väikeste heleroheliste lehetupsukeste üle mis taimede vartelt paistma hakkasid. Lapsed andsid piisavas koguse taimedele juua ning varjuline päike silitas õrnalt taimede lehti. Kõik oli väga hästi. Rõõmu tundsid nii lapsed kui ka maasikataimed. 

Vastasime Maasikasõprade poolt esitatud küsimusele. Lapsed nutikad ning oskasid vastust pakkuda. Taas tabas Vahtraninasid suur rõõm, sest vastus - metsmaasikas, kõrge maasikas ja muulukas oli sada protsenti õige. 

Nädalanipp vajas veidi arutlemist ning selle teemal tekkis päris põhjalik ja mitmekülgne arutelu. 

Nipp siis selline:"Kiida ennast! End väärtustades oskad teistestki lugu pidada" - enda kiitmisest said lapsed peaaegu hästi aru, kuigi paaril lapsel tekkis küsimus, et miks peab ennast kiitma, ikka teised kiidavad ju. Arutluse tulemusena jõudsid lapsed järeldusele, et hea on kui ennast kiidad ja endale vahel pai teed või ennast kallistad, sest vahel ei pruugi teisi inimesi käepärast olla. Ennast kiites tekib aga hea tunne ja hea tuju kuid lapsed arvasid, et liiga palju pole ka ennast ise vaja kiita. 

Raskemaks kujunes arusaamine nipi teisest poolest. Mida tähendab lugu pidamine? Mida tähendab väärtustamine? Õpetaja vihjete abil mõistsid lapsed, et lugu pidamine tähendab head ja viisakat suhtumist rühmakaaslastesse ja kõikidesse teistesse inimestesse. Väärtustamine on aga võrdne heaolemisega, et kui endal on hea siis jätkub headust ka teistele jagamiseks. 

Ja lapsed on juba varasemalt mõistnud, et iga nipp on seotud natuke ka ikka maasikatega. Ühiselt otsustasime, et ka maasikataimed vajavad kiitmist ning väärtustamist, sest siis on neil tore kasvada ja hakkavad peagi meile õisi näitama. 

Maasikataimed on hetkel meil veel ilma nimedeta kuid küll nad lõpuks ka nimed saavad ehk järgmisel nädalal kui on emakeelepäev.

Nädala lõpp oli peaaegu käes kui Vahtraninasid tabas suur ehmatus.......Meie kuumasikad olid saanud endale "sõbrad", neid sibas taimede vartel, lehtedel. Lapsed olid muidugi elevuses kuna iga uus olukord on põnev kuid paraku oli tegmist mitte heade sõpradega. Nimelt olid need varasemalt vaid piltidelt nähtud lehetäid. Kiirelt haarasime luubid ning tegime ühe korraliku uurimise. Uurimise tulemus - lapsed märkasid, et lehetäid on helerohelised, neil on mitu jalga, tundlad ning nad teevad meie maasiaktaimedel liiga. Lisaks munevad nad mune millest tulevad uued lehetäid.

Luupidega uurides avastasime kahjurid.

Avastatud kahjurid - lehetäid.

Ühine otsus - lehetäidest tuleb vabaneda. Kiire pesu maasikataimedele ning kerge rohelise seebi lahusega pritsimine peaks aitama ja nii sai ka tehtud. Lapsed olid väga hakkamist täis ja kõik said abiks olla. Peale tõrjet ei paistnud ühtegi lehetäid kuid maasikataimed on nüüdsest veel suurema jälgimise all.

Maasikataim on valmis kahjurite maha pesemiseks (kile ümber, et kahjurid mulda ei satuks).

Maasikataimel kahjureid maha pesemas.

Rohelise seebilahusega maasikataimi pritsimas.

Oli projekti neljas nädal, mis algas rahulikult, kuid lõppes suure ehmatusega. Kuid julgeme öelda, et nädal lõppes hästi, kuna avastasime lehetäid reedel ja nad ei saanud puhkepäevadel meie maasikataimi rahulikult krõmpsutada. 

Kohtumiseni,

Vahtraninad 

Kolmas projektinädal (27. veebruar - 05.märts)

Ja ongi kolmas projektinädal käimas. See nädal on natukene teistmoodi, kuna on koolivaheaeg, paljud projektis osalevad lapsed puhkavad ning seetõttu ei esitata meile viktoriiniküsimust. Uus viktoriiniküsimus on juba järgmisel nädalal ehk neljandal projektinädalal. 

Kolmanda projektinädala nädalanipp: Naerata ja sulle naeratatakse vastu! Taimed armastavad rõõmsaid inimesi.

Tutvusime lastega käesoleva nädala nipiga ning arutlesime, mida nemad sellest ütlusest arvavad?

Arvamusi oli erinevaid; arvati, et kui olla rõõmus siis on ka teised inimesed rõõmsad või, et naeratus teeb tuju heaks. Inimene, kes naeratab muudab naeratavaks ka kurjad inimesed. Maasikatega seoses oli arvamus üks - kui maasikate eest hoolitsejad on rõõmsad ja naerused siis kasvavad rõõmsad taimed ja naeratavad maasikad. 

Maasikataimede ümberistutamisest on möödas peaaegu nädal. Meile tundub, et nad on päris hästi ümber istutamise üle elanud. Väike mure on küll - nimelt lehed on veidi krimpsus. Uurisime, miks lähevad maasikataime lehed krimpsu? Otsest vastust ei leidnud, loodame, et see krimpsus olek ei muutu massiliseks vaid on mööduv nähtus. Hoolitseme oma väikeste taimede eest sooja südame ja naeruse suuga ehk saame sel viisil "krimpsutõvest" võitu.

Sel nädalal tegeleme maasikatega nii paberil kui päriselt. Esmaspäeval lapsed voolisid kollaseid või punaseid kuumaasikaid ning teisipäeval oli aeg teha samu maasikaid paberil - lõigati ja liimiti. Kogu see nädal kulgebki  meie lastel ainult maasikate taktis. Lisaks uurime taimeosasid, mis on abiks maitsvate maasikate valmimisel. Võtame appi luubid, et uurida millised näevad taimed välja suurendusklaasi all ja otsime (loodame, et ei leia) kahjureid. Kahjureid tõesti õnneks ei leidnud kuid uurisime kahjureid piltidelt, võtsime vaatluse alla lehetäi ning õielõikuri. Õielõikuri nimi tekitas lastes elevust kuid kui selgus, et nemad "lõikavad" ära maasikataime õied ning vilju ei saa siis kasvada olid lapsed siiralt nördinud. Hoiame silmad avali, et kahjurid meie taimi ei tuleks ohustama. 

Uurime luupidega maasikataimi.

Tasapinnaline voolimine - kollane ja punane kuumaasikas.

Kleepetöö - kollane ja punane kuumaasikas.

Voltimis- ja kleepimistöö

Vahepeal oli mitu päris päikselist ilma. Lapsed teavad, et maasikataimed armastavad päikest, kuid arvasime siiski, et esimene väga erk päike ei ole taimedele just kõige parem. Tõstsime taimed veidi varjulisemale aknalauale ning harjutame taimi päikesega järkjärgult. Lisaks andsime taimedele  kosutavat vett ning nii mõnigi laps soovis lehekestele pai teha. 

Maasikataimede kastmine ja luupidega uurimine.

Kuna meie kuumaasikate vilju annab veel tükk aega oodata, otsustasime luubiga uurida ka poest ostetud maasikate vilju ning muidugi said lapsed neid ka maitsta. Siis hiljem hea võrrelda millised marjad on maitsvamad. 

Kolmanda nädala võtame kokku laste arvamusega möödunud nädala kohta - maasikaid meisterdada ja uurida oli väga põnev ning maasikad on magusad, maitsvad, suhkrused ja natuke hapud ka. Nädala kokkuvõtteks sai laotud ka maasikaga seotud sõnu.

Sõnade ladumine

Uute kirjutamisteni,

Vahtraninad