Üheteistkümnes projektinädal Vahtraninades (24.aprill - 30.aprill)

Üheteistkümnes projektinädal ongi käes, kuid kuna sel nädalal on koolivaheaeg, siis on see nädal ka meile pisut teistmoodi - nimelt ei ole sel nädalal meile viktoriiniküsimust, millele vastata. Küll aga on ikkagi nädalanipp ning sellega me koos lastega ka tutvusime:

Nädalanipp: Kuula muusikat! Isegi taimed kasvavad muusika saatel paremini.

Arutlesime lastega nädalanippi hommikuringis ning kõik lapsed said aru, et sel nädalal peame me erilist tähelepanu pöörama muusika kuulamisele. Tuleb välja, et ka taimed armastavad muusikat ning nad kasvavad nii kiiremini ja paremini. Nõustusime lastega, sest endalgi teeb muusika kuulamine rõõmsama tuju ja olemise. Kuid muusika maitse on ju kõigil erinev - seetõttu püüdsime mõelda, kui maasikataimed - millist muusikat me nendena kuulata sooviksime. Ühene vastus oli sellele - maasikamuusikat! Mis siis muud, kui suundusime arvuti taha, et maasikamuusikat otsida ning enda maasikataimedele seda lasta: Maasikamuusika. - YouTube. Kuulasime kõik koos ning lapsed käisid maasikataimedele häid sõnu ütlemas. 

Esmaspäeval ootas lapsi taas üks punane maasikas. Loosi tahtel vupsas seekord maasikas ühe poisi põske. 

Kolmas maasikas üllatas loosi tahtel just seda poissi.

Nädala teises pooles tabas meid aga taas üks paha üllatus - nimelt olid imepisikesed kahjurid taas meie mõlemad maasikataimed vallutanud 😭😭.

Kahjurid, kes on teinud ka väikesed võrgukesed meie maasikataimedele.

Imepisikesed kahjurid - ilmselt taas lehetäid.

Meil ei jäänud muud üle, kui taas maasikataimed ära pesta:

Pesemiseks valmis - pott ilusti kaetud kilekotiga, et kahjurid mulla sisse ei satuks.

Kahjureid maha pesemas.

Kui kahjurid saime maha pestud, siis oli vaja hoolikalt rohelise seebi lahusega neid pritsida ning kõik lapsed, kes soovisid, said abiks olla:

Seebivahune maasikataim.

Sel nädalal oli üks kohe kohe valmiv punane maasikas veel, kuid esialgu mõtlesime, et ootame mõne päeva veel ennem, kui selle nopime. Kuid kahjurite maha pesemisel kukkus ikkagi valminud maasikas ära ning seetõttu sai loositahtel selle endale üks tüdruk:

Neljanda maasika õnnelik saaja.

Peale tugevat pesupäeva külastas meie maasikaid taas üks mitmetäpiline lepatriinu. Lapsed olid väga rõõmsad, et ta leidis tee maasikateni ning lapsed loodavad, et ka lepatriinu aitab kahjuritega võidelda. 

Ootame põnevusega, mida toob uus nädal Vahtraninadele ning kas lõpuks valmib ka Päikesel üks mari. 

Kohtumiseni,

Vahtraninad

Kümnes projektinädal Vahtraninades (17.aprill - 23.aprill)

Kümnes projektinädal Vahtraninades (17.aprill - 23. aprill).

Nädalanipp oli seekord järgnev: Võimle iga päev 10 minutit! Terves kehas on terve vaim.

Arutlesime lastega, kuidas nemad sellest lausest aru saavad, aga selle üle ei pidanud lapsed üldsegi pikalt mõtlema - iga päev peab võimlema! Nädalanipp sobis meie nädala teemasse väga hästi kuna käsitleme sel nädalal tervist, kehaosasid ja inimese viit meelt. Nädala jooksul tuletasime nädala nipist lähtuvalt meelde ka erinevaid võimlemisharjutusi. Reedel näiteks võimlesime "Sipsiku võimlemist". Tüdrukutele väga meeldis, kuid poisid olid pigem pealtvaatajad, aga Vahtranina poisid on väga liikuvad nii, et kindlasti võimlevad ka nemad päeva jooksul vähemalt kümme minuti ja isegi rohkem.

Kümnenda nädala viktoriiniküsimus oli: Mitu tiiba on mesilastel?

Vastuse variantideks olid 2, 4 või 6 tiiba. Kõigepealt said lapsed pakkuda täitsa enda peaga - enamus vastas 2 tiiba. Oleme eelnevate nädalate viktoriiniküsimustega juba selgeks saanud, et kiirustamine vastamisel ei ole väga head tulemust andnud. Seega otsustasime taas appi võtta interneti, kus vaatlesime alljärnevaid pilte ning arutlesime nende üle:

Peale õpetaja ettelugemist ning vaadeldud pilte, said lapsed uuesti pakkuda ning siis juba pakkusid enamus, et mesilastel on ikkagi 4 tiiba - kaks esitiiba ja kaks tagatiiba, mis on omavahel ühenduses. Võtsime julguse kokku ning vastasime küsimusele ära, ise samal ajal hinge kinni hoides, aga õnneks selgus, et vastasime taaskord 100% õigesti küsimusele. Olime väga rõõmsad ning lõime üksteisega rõõmust kätega patsu.

Sel nädalal said lapsed esimest korda maitsta Punasüdame vilja. Üks maasikas oli nädala alguses põsed punaseks saanud ning teine nädala lõpus. Lastega kokkuleppel otsustasime, et laps, kes maasikat maitsta saab selgub loosi teel. Korrapidaja võtab kinnisilmi topsist lapse nime ja see, kelle nimi tuleb saabki maasika ära süüa. 

Lapse avastus Punasüdame lehtede vahelt.

Punasüdame esimene punane maasikas, mille avastasime 19.aprilli õhtupoolikul.

Koos rühmaga avastamas.

Õnnelik loosivõitja (teise maasika saaja).

Tegime ka tabeli kuhu lapsed saavad liimida oma nime taha enda poolt värvitud ja välja lõigatud maasikamarja. Tabeli põhjal on hea järge pidada, et ikka kõik saaksid maasikaid maitsta. Peagi loodame juba saada rohkem kui ühe marja päevas.

Maasikasööjate tabel.

Teine punane mari Punasüdamelt (21.aprill).

Vahtraninad ootavad põnevusega ka Päikese viljade valmimist ehk paitab päike ka meie Päikese põski ning need muutuvad peagi kuldselt kollaseks.

Huviga uue nädala algust ootama jäädes,

Vahtraninad

Üheksas projektinädal Vahtraninades (10.aprill - 16.aprill)

Üheksas projektinädal Vahtraninades (10. aprill - 16. aprill).

Nädalavahetusel olid väga ilusad päikeselised ilmad, mis mõjusid hästi Vahtranina rühma maasikataimedele. Taimed olid nädalavahetusega muutunud lopsakamaks ning ka õisi oli juurde tekkinud. Samuti oli esmaspäeval märgata, et ka Vahtranina lapsed olid ninadele päikest saanud - jumekust oli täitsa näha.

Sellel nädalal oli Maasikasõprade nädalanipp selline:

 "Sorteeri prügi. Sellega muudad oma kodu ja maailma paremaks". Arutlesime hommikuringis, mida see võiks tähendada. Vastuseid tuli üsna erinevaid kuid samas olid need ka sarnased.

• Peab toa ära koristama siis on kõigil hea meel. 
• Kodu peab puhas olema. 
• Kehas on hea tunne, kui kodu on korras.
• Kui viskad prahi maha ja ära koristad siis oled hea.
• Kui prügi maha visata, siis on Eesti nagu prügimägi.
• Kui prügi maast ära koristada, siis on ema ja isa rõõmsad.
• Kui prügi on maas, siis maasikad ei taha kasvada.
• Kui prügi on maas läheb mustus maa sees oleva vee sisse ja see maasikatele ei meeldi.

Sellised vastused tulid seekord Vahtranina rühma lastelt. Prügi sorteerimine on ka meie rühmas au sees ning proovime alati panna prügi õigesse prügikasti ning kui keegi jääb hätta siis on abiks rühmakaaslased ja ka õpetajad. Kuid arutasime ka seda, et igasugust prügi õues palja käega võtta ei või kuna prügis võivad olla peidus erinevad bakterid, mis levitavad haigusi. Pigem püüame hoida puhtust selliselt, et ise ei viska maha ebasobivaid asju, vaid paneme prügikasti ja kui prügikasti pole läheduses saab enda prügi panna taskusse. 

Sellega oli projekti akadeemiline pool taas täidetud.

Nädala küsimuseks oli seekord: Millega toidavad töömesilased vastseid? 

Vastusevariandid olid väga vahvad - linnupiimaga, mesilaspiimaga, sojapiimaga, poepiimaga, lehmapiimaga, rinnapiimaga. Kõigepealt said kõik vastusevariandid lastelt eitava pakkumise ning hulganisti naerupahvakaid. No näiteks, kuidas saab mesilane poepiima või linnupiima? Ja kuna meie rühma ühel tüdrukul sündis hiljuti pisikene õekene, siis ka rinnapiima sihtgrupp oli lastel väga hästi teada. Jõudsime otsusele, et katsetame mesilaspiima varianti. Lapsed olid ootusärevil, aga õnneks selgus, et vastus oli taas 100% õige. Hurraaa Vahtraninadele!

Edasi kulges nädal maasikate eest hoolt kandes. Taas said maasikad kosutavat vett nii väetisega kui ka ilma. Igapäevaselt jälgivad lapsed nii maasikataimede kui tillukeste maasikate kasvamist. Väikeseid viljasid on taimede küljes üksjagu, kuid punasust veel märgata ei ole. Ootame põnevusega.

Maasikataimede eest hoolitsemine kuulub Vahtraninade igapäevase tegevuse hulka. 

Kohtumiseni uuel nädalal,

Vahtraninad.

Kaheksas projektinädal Vahtraninades (03.aprill - 09.aprill)

 Käes projekti kaheksas nädal. Ilm on endiselt suhteliselt sombune kuid Vahtraninade maasikataimed sellest ei heitu. On märgata uusi õisi ning ka väikseid viljakesi on juurde tulnud. 

Nädalanipp: Hoia puhtust ja korda! Kord muudab maailma paremaks Sinu sees ja Sinu ümber!

Arutlesime kaheksanda nädala nädalanippi teisipäeval. Esimesest lausest said lapsed nii aru, et mänguasjad tuleb maast ära koristada, muidu võib keegi nende peale kukkuda ning haiget saada. Samuti ei viska me maha kuhugile prügi - sellega hoiame ka oma looduses puhtust ja korda. Teise lause arutelus oli kahte varianti - lapsed, kes arvasid, et neid küll ei sega, kui asjad on igal pool laiali - nendel on ikka hea olla. Teised nõustusid aga õpetajaga, et kui tuba on korras, meie ümber on puhtus ja kord, siis meie enda sees on ka parem tunne, meil on hea olla ning samuti valmistab see meie ümber olevatele inimestele rõõmu.

Lastele väga meeldib iga nädal viktoriiniküsimusele vastata. Lapsed ootavad huviga, millise küsimusega on seekord tegemist. 

Küsimus selline:

Mida mesilased õitelt koguvad? Õienektar=õiemahl

• õiemahla
• õietolmu
• tolmukaid
• mett
• suira
• õienektarit

Eelmisel nädalal läks küsimusega natuke kehvasti kuna vastuseid oli kaks kuid meie pakkusime vaid ühe vastuse õigeks. Seekord pakkusid lapsed vastusteks kõiki variante, väga meeldis vastus "mett" kuid arutluse käigus said lapsed teada, et mesilased ei korja mett vaid teevad seda ise eelnevalt kogutud saagist. Kuid mida mesilased siis koguvad? Võtsime julguse kokku ning pakkusime seekord kolm vastust õigeks. Lapsed suisa hoidsid hinge kinni, et millist tulemust arvuti meile näitab. Ohh rõõmu, vastus oli 100% õige, see vääris tugevat aplausi. 

Sel nädalal said Vahtraninade kuumaasikad kosutavat väetise vett. Lapsed said teada, miks on väetis taimedele hea, kui palju seda võib panna, kui tihti väetiseveega kasta. Kõik lapsed soovisid maasikaid kasta, seetõttu leppisime kokku, et erinevatel päevadel kastavad maasikaid erinevad lapsed, sest korraga ei või taimedele ülearu palju vett panna, sest juured võivad liigsest veest mädanema minna. 

Kosutav väetisevesi

Esmaspäeval. 3.aprillil üllatas meid ka Päikene esimese avanenud õiega, eks nädalavahetusel paistnud soe päike oli Vahtraninade Päikese õie avanema meelitanud. 

Päikese esimene õis.

Sel nädalal õnnestus eelmise nädala raames ette võetud eesmärk ära täita. Nimelt sadas nädala jooksul natuke vihma ning meie terrassil olevasse ämbrisse kogunes seda ka veidikene. Võtsime appi sademetemõõtja ning mõõtmise tulemuseks oli 20 mm, sellest jätkus mõlemale taimele sortsukene. Eelnevalt uurisime vihmavett, lapsed mainisid, et see on nagu päris vesi ja küsisid, et kas ka nemad võiksid seda juua. Kuna kogusime seda puhtasse ämbrisse siis otsest keeldu polnud kuid tuletasime Vahtraninadele meelde, et kogusime vett maasikataimedele. Lapsed leppisid sellega kuna vihmavett oli tõesti vähe. 

20mm vihmavett

Mõõtmishimulised Vahtraninad 

Seekord selline nädal. 

Uuel nädalal uued Vahtraninade tegemised.

Seitsmes projektinädal Vahtraninades (27. märts - 02.aprill)

 Seitsmes projektinädal algas Vahtraninade rühmas rõõmsalt - esmaspäeval märkasime enda Punasüdamel esimest viljahakatist - 

Esimene viljahakatis Punasüdamel (27.03.23)

Nädala nipp: Väike nali olgu igas päevas - rõõmus meel hoiab haigused eemal.

Tutvusime ning arutlesime nädala nipi üle hommikuringis. Esimesest nipi osast said lapsed väga hästi aru ning see on Vahtraninade lastele üsna selge - iga päev peab nalja tegema. Iga laps sai mõelda, kas ta on juba teinud tänasel päeval nalja või mitte? Vastuseid oli umbes pooleks - oli neid, kes on juba sõbrale mõne nalja teinud ning ka neid, kes veel ei olnud jõudnud teha. Ühiselt leidsime, et tegelikult ei möödu ükski meie Vahtraninade päev ilma mingi naljata. Teisest nipi poolest saime samuti ilusti aru ning nõustusime - kui laps on rõõmus, siis haigused ei hakka ka külge - seda tõestab laste kohal käimine lasteaias - ainult üksikud lapsed puuduvad.

Viktoriiniküsimus: Kuidas nimetatakse kasvavat ja arenevat vilja?

• viljake
• viljahakatis
• noorvili

Viktoriini küsimuse vastusega seekord hästi ei läinud. Arutlesime lastega kõik vastusevariandid läbi ning lapsed olid täitsa ühte meelt, et vastuseks sobib kõige paremini viljahakatis. Selle vastuse ka lukku panime. Kurvastuseks tõdesime, et saime vastuse eest 66,4%, olime natuke jahmunud ja ei saanud aru milles me eksisime. Võtsime appi interneti ning peagi oli selgus majas - seekord oli sobivaid vastuseid lausa kaks, lisaks viljahakatisele ka noorvili. Järgmistel nädalatel püüame olla täpsemad ehk isegi kui me arvame, et vastus on teada on mõistlik enne lukku panemist üle kontrollida. 

Nädala alguses võtsime plaani koguda vihmavett, et sellega maasikataimi kasta. Lükkasime kosutava vihmaveega kastmise järgmisesse nädalasse kuna ei õnnestunud vihmavett koguda. Oli täiesti sademete vaba nädal. Ehk õnnestub järgmisel nädalal.

Uute kirjutamisteni,

Vahtraninad