Käes on viies projektinädal (13. märts - 19. märts).
Selle nädala oleme pühendanud emakeelepäevale, see aga ei tähenda seda, et me ei tegeleks kuumaasikatega. Ikka tegeleme.
Kuna eelmisel nädalal suutsime võitu saada maasikataimi ohustanud lehetäidest siis on luubid meie rühmas aukohal. Mitu korda päevas soovivad lapsed uurida ega pole taimedele tulnud uusi putukaid. Otsitakse juba tuttavaid lehetäisid kuid tuntakse huvi iga väiksema täpikese kohta mida lapsed lehtedel märkavad. Siiani ei ole ohtu märgata. Jälgimine jätkub.
Vahtraninade suureks rõõmuks märkasime maasikataimede lehtede vahel väikest "tupsukest", mis tundub meenutavat õiepunga. Hetkel on tegemist imeväikese lootusega ning jälgime päev-päevalt mis "tupsukesest" moodustub. Teisipäeval tundus, et tegemist on õiepungaga, nädala lõpuks saame ehk juba kindlad olla. Paar päeva ootamist ning oleme kindlad, et tegemist on õiepungakesega. Esimese õiepunga kasvatas endale meie Punasüda. Väga tore! Oleme põnevil ning ootame järgmiseid õienupukesi, küll jõuab ka Süda järele.
Esimene õiepung (14.märts)
Siiani olid Vahtraninade kuumaasikad ilma nimedeta, lapsed nimetasid neid punaseks ja kollaseks kuumaasikaks. Emakeelepäevaga seoses arutlesime lastega erinevate eestikeelsete sõnade üle, kuulasime sõnade kõla ning lapsed arvasid, et kõik väljapakutud sõnad kõlavad väga emakeelselt. Ühiselt jõudsime otsusele, et nimede panekuga ei saa enam venitada ning millal on seda parem teha kui mitte Emakeelepäeval. Niiöelda kandikule jäi neli nime ning hääletuse tulemusena on meie kuumaasikatel kaunid ja hästi kõlavad nimed - punane kuumaasikas on tänasest Punasüda ning kollane kuumaasikas sai nimeks Päike. Süda ning Päike olid ka enam pakutud kõige kaunimad emakeelsed sõnad, Vahtraninade arvates. Kõik lapsed ja ka õpetajad jäid nimedega väga rahule. Lapsed arvasid, et nimed meeldivad ka kuumaasikatele endile.
Seejärel võtsid lapsed kätte käärid, liimi ja värvipliiatsid ning kuumaasikad said kaunid sildid külge.
Kaunid nimed Punasüda ja Päike
Selle nädala nipp: Pane tähele endast väiksemaid! Igas väikeses on peidus midagi suurt. Nipi võtsime arutlusele nädala keskpaigas ehk kolmapäeval. Lapsed seostasid nippi eelkõige lasteaiakaaslastega, sest on ju ka lasteaias väiksemaid ja suuremaid lapsi ning väiksematele on tore abiks olla ning neid aidata - ehk pane tähele ja märka väiksemaid. Igas väikeses on peidus midagi suurt - igast lapsest kasvab kord suur laps, see oli üks arutluse suund ja teine vahva arutluse tulemus tuli ühe tüdruku suust, kes tõi teemasse meie rühma aknal kasvavad kuumaasikad. Alguses on taimed väikesed, aga kasvavad järjest suuremaks ning saame palju kuumaasikaid nii, et jätkub kõigile. Ja meie kuumaasikate "tupsuke" on samuti hetkel nii väike kuid temast kasvab ehk ka midagi suurt ehk maasikavili. Nädalanipp sobis hästi meie kuumaasika arengujärguga. Väga vahva!
Samal päeval vastasime ära ka nädala küsimuse. Küsimus seekord selline: Kuidas nimetakse maasika vilja ehk marja teisiti?
Küsimusele leidsime ka seekord 100% protsenti õige vastuse. Lastele oli nuputamine huvitav ning osati nuputada igale vastusele põhjendus miks just see vastus oleks sobiv. Võtsime appi interneti ning vastuseks sobis vaid üks variantidest. Maasika vilja ehk marja nimetatakse koguviljaks.
Kogu nädala jooksul jätkus maasikate eest hoolitsemine - katsusime mulda, millal taimed juua vajavad ning ka päikesesoojust ja -valgust said taimed nädala jooksul juba rohkem kuna ilm oli päikselisem ja valgem. Jätkus luupidega kahjurite otsimine, õnneks siiski tulutult.
Selliselt möödus Vahtraninade viies projektinädal. Seekord oli tegemist rahuliku nädalaga, mis tõi kaasa esimese õienupukese ning ega marjadki enam kaugel ole. Järgmisel nädalal ootavad uued tegemised ja ettevõtmised.
Uute kohtumisteni,
Vahtraninad .
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar