Viimane projektinädal Vahtraninades (08.mai - 14.mai).

 Käes ongi viimane "Maasikasõbrad 2023" projekti nädal. Aeg on teha kokkuvõtteid ja järeldusi, vastata viimasele viktoriiniküsimusele ning arutleda viimase nädalanipi üle.

Viimane nädalanipp kõlas nii: Jutusta üks lugu! Taimed armastavad aednikke, kes nendega räägivad.

Arutlesime lastega nädalanippi ning lapsed said kohe aru, et taimedele tuleb üks lugu jutustada. Üks tüdruk soovis kohe seda ka teha ning tema väljamõeldud lugu oli järgmine:

"Elas kord üks maasikas. Ta tahtis hirmsasti sõpru leida ja siis ta siputas ennast seal õie küljest lahti ja läks metsa kõndima, et leida sõpru. Siis ta leidis ühe sõbra, kelle nimi oli Lilli ja siis teine maasikas ja ta sõber Lilli läksid koos veel sõpru otsima. Ja siis nad leidsid metsast siili ja siis nad rääkisid siiliga natuke juttu ja siis siil tuli ka neile sõbraks."

Koos teiste sõpradega nõustusime, et meie maasikataimedele see lugu kindlasti väga meeldis.

Vastasime ka projekti viimasele ehk 11ndale viktoriiniküsimusele. Küsimus oli järgmine:

Milleks on inimestele kasulik metsmaasikates leiduv foolhape?

See küsimus oli meie laste jaoks veidi keeruline. Ka seekord pidime appi võtma interneti, lugema, mis see foolhape on ning seejärel arutlema vastusevariantide üle. Vastusevariandid olid järgmised:

• soodustab toidu paremat mälumist
• soodustab sügava une teket
• tugevdab mälu ja parandab õppimisvõimet ning kasvamist
• tagab liigeste parema paindlikkuse ja kena kõnnaku

Esimese vastusevariandi välistasime, kuna mälume me hammastega ning foolhape ei puutu sinna kohe kuidagi. Teine vastusevariant tundus meile juba üsna sobivat ja arvasime, et see võiks õige olla. Kolmas vastusevariant kõlas aga veel usutavamalt. Ning neljanda jällegi välistasime. Küsimusele vastama hakates selgus, et ainult üks variant on õige - ülekaalukalt võitis hääletusel kolmas vastusevariant ning seega vastasime nii: Metsmaasikates leiduv foolhape tugevdab mälu ja parandab õppimisvõimet ning kasvamist. Loomulikult oli vastus taaskord 100% õige. Plaksutasime endale!

Maasikasõbrad 2023 projektis osalemine ei piirdunud pelgalt ainult taimede eest hoolitsemisega ning maasikatega maiustamisega. Nimelt oli meil vaja projekti käigus ka alljärgnevaid andmeid koguda:

• kuupäev, mil avanes esimene õis Punasüdamel (punane maasikas) - 19.märts 2023
• kuupäev, mil avanes esimene õis Päikesel (kollane maasikas) - 03.aprill 2023
• kuupäev, mil tekkis esimene vili Punasüdamel - 27.märts 2023
• kuupäev, mil tekkis esimene vili Päikesel - 17.aprill 2023
• õite koguarv taimel (Punasüdamel) 14.maiks - 24 õit
• õite koguarv taimel (Päikesel) 14.maiks - 18 õit
• valminud viljade arv 14.maiks tolmendatud maasikataimel (Punasüdamel) - 12 maasikat
• valminud viljade arv 14.maiks tolmendamata maasikataimel (Päikesel) - 3 maasikat
• valminud viljade koguarv taimedel 14.maiks - 15 maasikat

Reedel rõõmustas Punasüda veel ühte last valminud maasikaga:

Reedene õnnelik maasikasaaja.

Maasikasööjate tabel.

Ainult üks laps ei ole veel maasikat maitsta saanud, kuid kindlasti ei jää temagi ilma. Päikselised ja soojad ilmad soodustavad maasikate valmimist ning esmapäeval võib Vahtranina lapsi oodata ees suisa maasikate väli. 

Kuna lapsed märkasid, et maasikataimedel hakkab potis kitsaks jääma ning ilmad on juba piisavalt soojad otsustasime istutada taimed Vahtranina rühma terrassil olevatesse istutuskastidesse. Kindlasti on taimedel seal hea - tuuleke sasib lehti ning päike paitab marjakesi. Laste hooleks jääb taimedele parajas koguses vee jagamine ning saagi korjamine järgnevate nädalate jooksul . 

Meie terrassil olevasse istutuskasti istutatud maasikataimed.

Lastega arutledes jõudsime arusaamani, et Maasikasõprade projektis osalemine oli uusi teadmisi andev ja õpetlik.

Uute projektide ning kirjutamisteni,

Vahtraninad

RTe

Kaheteistkümnes projektinädal Vahtraninades (02.mai-07.mai)

Kaheteistkümnes projektinädal ehk eelviimane projektinädal ongi kätte jõudnud. Juba järgmisel nädalal on projekti viimane nädal ning saab tegema hakata projekti raames kogutud andmete kokkuvõtteid, aga seniks veel kirjutame eelviimasest nädalast.

Teisipäeval lasteaeda tulles olid meie taimed veidi veevaeguses - kohe kiiresti said nad põhjalikku veevanni võtta kraanikausis. Ilmselt mõjusid kolm pikka puhkepäeva neile nii, sest kedagi nende eest hoolitsemas ei olnud. Taimed ilusasti veega üle ujutatud, sättisime nad taas aknalauale päikesekiiri nautima. Teisipäeval avastasime ka valminud marju taimedel, aga kahjuks oli meil teisipäev nii kiire päev, et maasikatega maiustada ei jõudnud. 

Kolmapäeval lasteaeda tulles avastasime lausa 4 Punasüdame valminud vilja ning ka Päike suutis meid lõpuks rõõmustada oma 2 esimese valminud kollase maasikaga. Nädala lõpuks oli valminud taas kaks punast maasikat. Sel nädalal oli täiesti korralik maasikasaak. Kollase maasika saanud lapsed väitsid, et Päikese marjad olid hapu maitsega. Punase maasika saanud lapsed olid ühte meelt, et Punasüdame marjad olid magusad. Õpetajatele pole veel maasikaid jätkunud nii et usume mida lapsed räägivad. 

Päike oma maasikatega.

Punasüda oma maasikatega.

Rõõmsad Vahtraninad valminud maasikatega.

Nädalanipi võtsime arutelu alla seekorda alles neljapäeval - nädal läheb nii kiiresti ja varem lihtsalt ei ole jõudnud. Nädalanipp kõlas taas nii: Kuula muusikat! Isegi taimed kasvavad muusika saatel paremini! Nädalanippi lastele ette lugedes kõlas lastelt vastuseks: "Aga see nädalanipp on juba olnud!". Püüdsime leida vastust, et miks taas sama nädalanipp, mis eelmisel nädalal ning jõudsime omavahel arutledes arusaamani, et ehk on nädalanipp sama eelmise nädala omaga, kuna eelmisel nädalal oli ju koolivaheaeg ning nii mitmedki lapsed ei ole saanud veel maasikataimedele muusikat mängida. Mis siis muud, kui mängime ka sel nädalal maasikatele maasikamuusikat 😍.

Eelmisel nädalal viktoriiniküsimust ei olnud, aga sel nädalal oli ja sellele vastasime samuti neljapäeval. Kõigepealt luges õpetaja lastele küsimuse ette? See kõlas nii: Milleks kasutavad mesilased kabetamissälku? Lastel tekkis kohe küsimus, et mis see KABETAMISSÄLK küll on? Selleks, et leida sellele vastust, võtsime taas appi arvuti koos internetiga. Avasime juba meile tuttava "Tänapäeva Mesinduse. Käsiraamat" (Koostaja Marje Riis) Eesti Mesinike Liit, 2019 aasta. Panime vastava sõna otsingusse ning õpetaja luges lastele alloleva teksti ette:

Lapsed hoolega kuulasid ning siis andis õpetaja lastele vastusevariandid, milleks olid: kabetamiseks, sügamiseks, tundlate puhastamiseks, õietolmu kokkupressimiseks või enesekaitseks? Tähelepanelikult ettelugemist kuulanud lapsed oskasid kohe õiget vastust pakkuda - mesilased kasutavad kabetamissälku tundlate puhastamiseks. Õige vastus teada, võtsime taas julguse kokku ning vastasime ära - 100% õige vastus. No mida muud me sealt oodata küll võisime, aga rõõmustasime ikkagi 😊. Nii kurb on tegelikult mõelda, et juba järgmisel nädalal on viimane viktoriiniküsimus, sest küsimused on olnud päris huvitavad ning meile uusi teadmisi juurde andvad.

Kaunist nädalalõppu,

Vahtraninad

Üheteistkümnes projektinädal Vahtraninades (24.aprill - 30.aprill)

Üheteistkümnes projektinädal ongi käes, kuid kuna sel nädalal on koolivaheaeg, siis on see nädal ka meile pisut teistmoodi - nimelt ei ole sel nädalal meile viktoriiniküsimust, millele vastata. Küll aga on ikkagi nädalanipp ning sellega me koos lastega ka tutvusime:

Nädalanipp: Kuula muusikat! Isegi taimed kasvavad muusika saatel paremini.

Arutlesime lastega nädalanippi hommikuringis ning kõik lapsed said aru, et sel nädalal peame me erilist tähelepanu pöörama muusika kuulamisele. Tuleb välja, et ka taimed armastavad muusikat ning nad kasvavad nii kiiremini ja paremini. Nõustusime lastega, sest endalgi teeb muusika kuulamine rõõmsama tuju ja olemise. Kuid muusika maitse on ju kõigil erinev - seetõttu püüdsime mõelda, kui maasikataimed - millist muusikat me nendena kuulata sooviksime. Ühene vastus oli sellele - maasikamuusikat! Mis siis muud, kui suundusime arvuti taha, et maasikamuusikat otsida ning enda maasikataimedele seda lasta: Maasikamuusika. - YouTube. Kuulasime kõik koos ning lapsed käisid maasikataimedele häid sõnu ütlemas. 

Esmaspäeval ootas lapsi taas üks punane maasikas. Loosi tahtel vupsas seekord maasikas ühe poisi põske. 

Kolmas maasikas üllatas loosi tahtel just seda poissi.

Nädala teises pooles tabas meid aga taas üks paha üllatus - nimelt olid imepisikesed kahjurid taas meie mõlemad maasikataimed vallutanud 😭😭.

Kahjurid, kes on teinud ka väikesed võrgukesed meie maasikataimedele.

Imepisikesed kahjurid - ilmselt taas lehetäid.

Meil ei jäänud muud üle, kui taas maasikataimed ära pesta:

Pesemiseks valmis - pott ilusti kaetud kilekotiga, et kahjurid mulla sisse ei satuks.

Kahjureid maha pesemas.

Kui kahjurid saime maha pestud, siis oli vaja hoolikalt rohelise seebi lahusega neid pritsida ning kõik lapsed, kes soovisid, said abiks olla:

Seebivahune maasikataim.

Sel nädalal oli üks kohe kohe valmiv punane maasikas veel, kuid esialgu mõtlesime, et ootame mõne päeva veel ennem, kui selle nopime. Kuid kahjurite maha pesemisel kukkus ikkagi valminud maasikas ära ning seetõttu sai loositahtel selle endale üks tüdruk:

Neljanda maasika õnnelik saaja.

Peale tugevat pesupäeva külastas meie maasikaid taas üks mitmetäpiline lepatriinu. Lapsed olid väga rõõmsad, et ta leidis tee maasikateni ning lapsed loodavad, et ka lepatriinu aitab kahjuritega võidelda. 

Ootame põnevusega, mida toob uus nädal Vahtraninadele ning kas lõpuks valmib ka Päikesel üks mari. 

Kohtumiseni,

Vahtraninad

Kümnes projektinädal Vahtraninades (17.aprill - 23.aprill)

Kümnes projektinädal Vahtraninades (17.aprill - 23. aprill).

Nädalanipp oli seekord järgnev: Võimle iga päev 10 minutit! Terves kehas on terve vaim.

Arutlesime lastega, kuidas nemad sellest lausest aru saavad, aga selle üle ei pidanud lapsed üldsegi pikalt mõtlema - iga päev peab võimlema! Nädalanipp sobis meie nädala teemasse väga hästi kuna käsitleme sel nädalal tervist, kehaosasid ja inimese viit meelt. Nädala jooksul tuletasime nädala nipist lähtuvalt meelde ka erinevaid võimlemisharjutusi. Reedel näiteks võimlesime "Sipsiku võimlemist". Tüdrukutele väga meeldis, kuid poisid olid pigem pealtvaatajad, aga Vahtranina poisid on väga liikuvad nii, et kindlasti võimlevad ka nemad päeva jooksul vähemalt kümme minuti ja isegi rohkem.

Kümnenda nädala viktoriiniküsimus oli: Mitu tiiba on mesilastel?

Vastuse variantideks olid 2, 4 või 6 tiiba. Kõigepealt said lapsed pakkuda täitsa enda peaga - enamus vastas 2 tiiba. Oleme eelnevate nädalate viktoriiniküsimustega juba selgeks saanud, et kiirustamine vastamisel ei ole väga head tulemust andnud. Seega otsustasime taas appi võtta interneti, kus vaatlesime alljärnevaid pilte ning arutlesime nende üle:

Peale õpetaja ettelugemist ning vaadeldud pilte, said lapsed uuesti pakkuda ning siis juba pakkusid enamus, et mesilastel on ikkagi 4 tiiba - kaks esitiiba ja kaks tagatiiba, mis on omavahel ühenduses. Võtsime julguse kokku ning vastasime küsimusele ära, ise samal ajal hinge kinni hoides, aga õnneks selgus, et vastasime taaskord 100% õigesti küsimusele. Olime väga rõõmsad ning lõime üksteisega rõõmust kätega patsu.

Sel nädalal said lapsed esimest korda maitsta Punasüdame vilja. Üks maasikas oli nädala alguses põsed punaseks saanud ning teine nädala lõpus. Lastega kokkuleppel otsustasime, et laps, kes maasikat maitsta saab selgub loosi teel. Korrapidaja võtab kinnisilmi topsist lapse nime ja see, kelle nimi tuleb saabki maasika ära süüa. 

Lapse avastus Punasüdame lehtede vahelt.

Punasüdame esimene punane maasikas, mille avastasime 19.aprilli õhtupoolikul.

Koos rühmaga avastamas.

Õnnelik loosivõitja (teise maasika saaja).

Tegime ka tabeli kuhu lapsed saavad liimida oma nime taha enda poolt värvitud ja välja lõigatud maasikamarja. Tabeli põhjal on hea järge pidada, et ikka kõik saaksid maasikaid maitsta. Peagi loodame juba saada rohkem kui ühe marja päevas.

Maasikasööjate tabel.

Teine punane mari Punasüdamelt (21.aprill).

Vahtraninad ootavad põnevusega ka Päikese viljade valmimist ehk paitab päike ka meie Päikese põski ning need muutuvad peagi kuldselt kollaseks.

Huviga uue nädala algust ootama jäädes,

Vahtraninad

Üheksas projektinädal Vahtraninades (10.aprill - 16.aprill)

Üheksas projektinädal Vahtraninades (10. aprill - 16. aprill).

Nädalavahetusel olid väga ilusad päikeselised ilmad, mis mõjusid hästi Vahtranina rühma maasikataimedele. Taimed olid nädalavahetusega muutunud lopsakamaks ning ka õisi oli juurde tekkinud. Samuti oli esmaspäeval märgata, et ka Vahtranina lapsed olid ninadele päikest saanud - jumekust oli täitsa näha.

Sellel nädalal oli Maasikasõprade nädalanipp selline:

 "Sorteeri prügi. Sellega muudad oma kodu ja maailma paremaks". Arutlesime hommikuringis, mida see võiks tähendada. Vastuseid tuli üsna erinevaid kuid samas olid need ka sarnased.

• Peab toa ära koristama siis on kõigil hea meel. 
• Kodu peab puhas olema. 
• Kehas on hea tunne, kui kodu on korras.
• Kui viskad prahi maha ja ära koristad siis oled hea.
• Kui prügi maha visata, siis on Eesti nagu prügimägi.
• Kui prügi maast ära koristada, siis on ema ja isa rõõmsad.
• Kui prügi on maas, siis maasikad ei taha kasvada.
• Kui prügi on maas läheb mustus maa sees oleva vee sisse ja see maasikatele ei meeldi.

Sellised vastused tulid seekord Vahtranina rühma lastelt. Prügi sorteerimine on ka meie rühmas au sees ning proovime alati panna prügi õigesse prügikasti ning kui keegi jääb hätta siis on abiks rühmakaaslased ja ka õpetajad. Kuid arutasime ka seda, et igasugust prügi õues palja käega võtta ei või kuna prügis võivad olla peidus erinevad bakterid, mis levitavad haigusi. Pigem püüame hoida puhtust selliselt, et ise ei viska maha ebasobivaid asju, vaid paneme prügikasti ja kui prügikasti pole läheduses saab enda prügi panna taskusse. 

Sellega oli projekti akadeemiline pool taas täidetud.

Nädala küsimuseks oli seekord: Millega toidavad töömesilased vastseid? 

Vastusevariandid olid väga vahvad - linnupiimaga, mesilaspiimaga, sojapiimaga, poepiimaga, lehmapiimaga, rinnapiimaga. Kõigepealt said kõik vastusevariandid lastelt eitava pakkumise ning hulganisti naerupahvakaid. No näiteks, kuidas saab mesilane poepiima või linnupiima? Ja kuna meie rühma ühel tüdrukul sündis hiljuti pisikene õekene, siis ka rinnapiima sihtgrupp oli lastel väga hästi teada. Jõudsime otsusele, et katsetame mesilaspiima varianti. Lapsed olid ootusärevil, aga õnneks selgus, et vastus oli taas 100% õige. Hurraaa Vahtraninadele!

Edasi kulges nädal maasikate eest hoolt kandes. Taas said maasikad kosutavat vett nii väetisega kui ka ilma. Igapäevaselt jälgivad lapsed nii maasikataimede kui tillukeste maasikate kasvamist. Väikeseid viljasid on taimede küljes üksjagu, kuid punasust veel märgata ei ole. Ootame põnevusega.

Maasikataimede eest hoolitsemine kuulub Vahtraninade igapäevase tegevuse hulka. 

Kohtumiseni uuel nädalal,

Vahtraninad.

Kaheksas projektinädal Vahtraninades (03.aprill - 09.aprill)

 Käes projekti kaheksas nädal. Ilm on endiselt suhteliselt sombune kuid Vahtraninade maasikataimed sellest ei heitu. On märgata uusi õisi ning ka väikseid viljakesi on juurde tulnud. 

Nädalanipp: Hoia puhtust ja korda! Kord muudab maailma paremaks Sinu sees ja Sinu ümber!

Arutlesime kaheksanda nädala nädalanippi teisipäeval. Esimesest lausest said lapsed nii aru, et mänguasjad tuleb maast ära koristada, muidu võib keegi nende peale kukkuda ning haiget saada. Samuti ei viska me maha kuhugile prügi - sellega hoiame ka oma looduses puhtust ja korda. Teise lause arutelus oli kahte varianti - lapsed, kes arvasid, et neid küll ei sega, kui asjad on igal pool laiali - nendel on ikka hea olla. Teised nõustusid aga õpetajaga, et kui tuba on korras, meie ümber on puhtus ja kord, siis meie enda sees on ka parem tunne, meil on hea olla ning samuti valmistab see meie ümber olevatele inimestele rõõmu.

Lastele väga meeldib iga nädal viktoriiniküsimusele vastata. Lapsed ootavad huviga, millise küsimusega on seekord tegemist. 

Küsimus selline:

Mida mesilased õitelt koguvad? Õienektar=õiemahl

• õiemahla
• õietolmu
• tolmukaid
• mett
• suira
• õienektarit

Eelmisel nädalal läks küsimusega natuke kehvasti kuna vastuseid oli kaks kuid meie pakkusime vaid ühe vastuse õigeks. Seekord pakkusid lapsed vastusteks kõiki variante, väga meeldis vastus "mett" kuid arutluse käigus said lapsed teada, et mesilased ei korja mett vaid teevad seda ise eelnevalt kogutud saagist. Kuid mida mesilased siis koguvad? Võtsime julguse kokku ning pakkusime seekord kolm vastust õigeks. Lapsed suisa hoidsid hinge kinni, et millist tulemust arvuti meile näitab. Ohh rõõmu, vastus oli 100% õige, see vääris tugevat aplausi. 

Sel nädalal said Vahtraninade kuumaasikad kosutavat väetise vett. Lapsed said teada, miks on väetis taimedele hea, kui palju seda võib panna, kui tihti väetiseveega kasta. Kõik lapsed soovisid maasikaid kasta, seetõttu leppisime kokku, et erinevatel päevadel kastavad maasikaid erinevad lapsed, sest korraga ei või taimedele ülearu palju vett panna, sest juured võivad liigsest veest mädanema minna. 

Kosutav väetisevesi

Esmaspäeval. 3.aprillil üllatas meid ka Päikene esimese avanenud õiega, eks nädalavahetusel paistnud soe päike oli Vahtraninade Päikese õie avanema meelitanud. 

Päikese esimene õis.

Sel nädalal õnnestus eelmise nädala raames ette võetud eesmärk ära täita. Nimelt sadas nädala jooksul natuke vihma ning meie terrassil olevasse ämbrisse kogunes seda ka veidikene. Võtsime appi sademetemõõtja ning mõõtmise tulemuseks oli 20 mm, sellest jätkus mõlemale taimele sortsukene. Eelnevalt uurisime vihmavett, lapsed mainisid, et see on nagu päris vesi ja küsisid, et kas ka nemad võiksid seda juua. Kuna kogusime seda puhtasse ämbrisse siis otsest keeldu polnud kuid tuletasime Vahtraninadele meelde, et kogusime vett maasikataimedele. Lapsed leppisid sellega kuna vihmavett oli tõesti vähe. 

20mm vihmavett

Mõõtmishimulised Vahtraninad 

Seekord selline nädal. 

Uuel nädalal uued Vahtraninade tegemised.

Seitsmes projektinädal Vahtraninades (27. märts - 02.aprill)

 Seitsmes projektinädal algas Vahtraninade rühmas rõõmsalt - esmaspäeval märkasime enda Punasüdamel esimest viljahakatist - 

Esimene viljahakatis Punasüdamel (27.03.23)

Nädala nipp: Väike nali olgu igas päevas - rõõmus meel hoiab haigused eemal.

Tutvusime ning arutlesime nädala nipi üle hommikuringis. Esimesest nipi osast said lapsed väga hästi aru ning see on Vahtraninade lastele üsna selge - iga päev peab nalja tegema. Iga laps sai mõelda, kas ta on juba teinud tänasel päeval nalja või mitte? Vastuseid oli umbes pooleks - oli neid, kes on juba sõbrale mõne nalja teinud ning ka neid, kes veel ei olnud jõudnud teha. Ühiselt leidsime, et tegelikult ei möödu ükski meie Vahtraninade päev ilma mingi naljata. Teisest nipi poolest saime samuti ilusti aru ning nõustusime - kui laps on rõõmus, siis haigused ei hakka ka külge - seda tõestab laste kohal käimine lasteaias - ainult üksikud lapsed puuduvad.

Viktoriiniküsimus: Kuidas nimetatakse kasvavat ja arenevat vilja?

• viljake
• viljahakatis
• noorvili

Viktoriini küsimuse vastusega seekord hästi ei läinud. Arutlesime lastega kõik vastusevariandid läbi ning lapsed olid täitsa ühte meelt, et vastuseks sobib kõige paremini viljahakatis. Selle vastuse ka lukku panime. Kurvastuseks tõdesime, et saime vastuse eest 66,4%, olime natuke jahmunud ja ei saanud aru milles me eksisime. Võtsime appi interneti ning peagi oli selgus majas - seekord oli sobivaid vastuseid lausa kaks, lisaks viljahakatisele ka noorvili. Järgmistel nädalatel püüame olla täpsemad ehk isegi kui me arvame, et vastus on teada on mõistlik enne lukku panemist üle kontrollida. 

Nädala alguses võtsime plaani koguda vihmavett, et sellega maasikataimi kasta. Lükkasime kosutava vihmaveega kastmise järgmisesse nädalasse kuna ei õnnestunud vihmavett koguda. Oli täiesti sademete vaba nädal. Ehk õnnestub järgmisel nädalal.

Uute kirjutamisteni,

Vahtraninad